Bänd
Ansambel Indigolapsed sai alguse 2005. aasta oktoobris Tallinna Vanalinnas Voorimehe 5 korteris. Sellest sai ka pealkiri Indigolaste esimesele plaadile – “Voorimehe viis”. Äsja Hispaania metsadest naasnud reklaam-meedia haridusega maailmarändur Tom Valsberg kogus kokku sõbrad, et laulda reisil loodud laule koosluses, mille nimeks sai Indigolapsed. Raamatute järgi tähistab väljend “indigolapsed” uue aja lapsi, kes ei allu traditsioonilistele reeglitele, vaid vajavad vabadust ja loomingulist elulaadi selleks, et areneda. Meie jaoks on indigolapsed kõik inimesed, kes on oskavad enda sees elus hoida elust pakatavat ja rutiinivaba väikest last ning temale omast avatud maailmapilti, kus kõik on võimalik. Indigolapsele loomulik on nii nutta kui naerda ja väljendada end täiesti ausalt olenemata sellest, kas nii on kombeks või mitte.
Just sellised on Indigolapsed ka laval. Nad on tuntud oma kummaliste kontsertide poolest, kus laulud on põimitud maailmarändur Tom Valsbergi seikadega oma reisidest, Joosep Kõrvitsa arukate ja ajuvabade anekdootidega, tihtipeale ka erinevate külalisesinejate luuletuste ja mõttevälgatustega. Kontsertidel olnud inimesed peavad neid koosviibimisi sõprade kogunemisteks, kus piir publiku ja esinejate vahel tihtipeale täiesti kaob ning nutta ja naerda saavad nii kohal olevad väikesed lapsed, suured, täiskasvanud kui ka paar vanaema tagareas. Seepärast saavadki Indigolaste muusika olemust tõeliselt tunda ainult need, kes tulevad kontserdile.
Indigolaste muusikat võib iseloomustada kui vokaal-akustilist ja etno-pop-jazzilikku, sinna on segatud muuhulgas regivärssi ja vahel ka bluesielemente. Indigolaste jaoks on need lihtsalt laulud ja igaüks neist tuleb välja just selline, nagu tuleb, mingi kindla stiili raamidesse hoidumata.
Indigolastel on ilmunud seni kolm kauamängivat plaati: “Voorimehe viis”(2006); topeltplaat “Ei tea kumb” (2007), mis võitis 2008. aasta Eesti Muusikauhindade jagamisel parima plaadikujunduse auhinna ning äsja ilmunud plaat “Üks kõiksus”(2009). Viimane plaat väljendab Indigolaste igavesti muutuvat suhet maailmasse siin ja praegu ning igaüks võtku seda just nii nagu ta ise heaks arvab. Kui eelmised plaadid on olnud suhteliselt luulelised, siis uuelt plaadilt leiab muuhulgas ka mitmeid hetkeühiskonda ja praegust elu otseselt kirjeldavaid laule. Suurem osa laulusõnadest ja viisidest on kirjutanud bändi looja Tom Valsbergi poolt. Mõned lood on Tom korjanud üles reisidelt, teised laenanud sõpradelt. Vahel üllatavad oma viisidega ka kitarrist Priit Jääger ja laulja Aive Asperk. Ansambli koosseis on pönev, ühendades eri koolides õppinud muusikuid nagu Lilian Reinmets (laul, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Priit Jääger (kitarr, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Otsakool), Joosep Kõrvits (tšello, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Mattias Siitan (löökriistad, Tallinna Muusikakeskkool), Eno Kollom (löökriistad, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Otsakool) ning muusika valdkonnas iseõppinud tegelasi nagu Aive Asperk (laul) ja Tom Valsberg (laul, kitarr), kellel looming ja laumine on lihtsalt
veres ilma igasuguse sellealase hariduseta.
